Juba mitmendat aastat järjest korraldab Eesti Ornitoloogiaühing talvist aialinnuvaaltust, mis leiab aset jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel. Sellel aastal osalesin taas ka mina – tegelikult juba kolmandat korda!
Aias, minu aknast nii 5 m kaugusel asuvas vaatluspaigas toidan linde neljandat aastat. Teen seda alates esimesest lumest kuni kevadise sulani (ehk selle ajani, kui linnud saavad ka iseenese abiga looduses hakkama). Põhiliselt kasutan toitmiseks nisu – ja otra, samuti päevalilleseemneid ja maapähkleid. Rasvatihastele olen pannud aeg-ajalt ka pekitükke, kuid need meelitavad muuhulgas kohale ka kassid (kes on eelnevatel aastatel mõned toitumas käivatest lindudest lihtsalt ära söönud)- nii peavad tihased leppima sellel aastal vaid seemnete – pähklitega. Iga aastaga tundub toidulauda külastavate isendite arv suurenema kui eelneval aastal, samuti on aias pesitsemas rohkem linde (kelle pesakonnad tunduvad samuti aasta – aastal suurenema), kes seeläbi hävitavad ka rohkem kahjureid, mis omakorda viib selleni, et talvisel ajal on toidulaual rohkem linde.
Minul kulub toitu üsna palju – vähemalt mulle tundub. Nädala peale pean varuma 4-5 ämbritäit (tavaliselt 12 l veeämbrid) toitu. Nagu mainisin, moodustab põhiosa nisu või oder, neile lisan päevalilleseemneid ja maapähkleid. Aga rõõmu lindudest on palju ning suuremas koguses maapähkleid ja päevalilleseemneid on ka odavam osta kui väikeseid koguseid. Nisu ja oder kasvavad siin samas põllul ja on seega omast käest võtta.
Aastate jooksul olen ikka erinevaid tähelepanekuid teinud selles osas, et kes ja mis kellaajal toidulauda külatavad. Esimesel – teisel aastal käisid linnud toitumas vaid hommikul päikesetõusu paiku ja lõunaajal enne päikese loojumist. Nüüd käib möll aga terve päeva – varblased ja tihased vahelduvad talvikeste ja rohevintidega. Omakorda käivad tooni andmas puukoristajad, harakad ja pasknäärid. Samuri ei puudu leevikesed ja metsvindid. Toidulaual pole enam harvad külalised ka hakid ja hallvaresed. Sellel aastal on võrreldes eelmise aastaga märgata pasknääride arvukuse vähenemist (eelmisel aastatel jäi isendite arv stabiilselt 5-9 vahele). Suurenenud on toidulauda külastavate talvikeste arvukus, samuti on ilmunud toidulauda külastama hakid, mis on seletatav igal aastal linna üha lähemale tulemisega.
Minu selleaastased vaatlustulemused olid jälgides tunni jooksul (9:45-10:45) siinset toitmiskohta, sellised:
2 pasknääri, 2 harakat, 1 sinitihane (emasisend), 24 põldvarblast, 3 rasvatihast (1 emasisend), 11 rohevinti (3 emasisendit), 13 talvikest, 3 hallvarest, 2 puukoristajat, 1 sootihane (isasisend), 1 metsvint (emasisend), 14 hakki ja 2 leevikest (1 emas-1 isas-isend).
Tegelikult on paar tundi veel aega, et vaadelda. Abimaterjalidena viitan kahele: EOY määramisabi ja neile, kes tahaksid toitmisega algust teha ja seda järjepidevalt (see on väga oluline, et toitmistegevus oleks järjepidev) EOY talvised aialinnus ja nende toitmine. Häid linnu-elamusi!
