Olen viimased kaks päeva välitöödel käinud (vihmaussid, sinepiga), ja see on nii tore. Ma armastan sügist, värvilisi lehti, kõdu ja mulla lõhna.
Eile hommikul ladistas küll Tartus kõvasti vihma sadada kui Kõo poole teele asusime, kuid tee peal tuli päikene välja. Selleks ajaks, kui põllule jõudsime oli ilm sügiseselt kuldne ja soe. Poriste riiete vahetamise ajal sündsamate vastu sain vist veidi külma, sest õhtul oli kerge palavik, peavalu. Hommikul ärgates oli kurk ka nii valus, aga tühja sellest!
Täna asusime taas teele. Seekord sihiks Lõuna-Eesti ehk täpsemalt mõned kohad Karula – kandis ja mõned Põlve külje all. Päike oli küll oluliselt soojem, aga ööga oli suur kaste maha tulnud, nii et maa oli üsna märg ja ka külmapoolne – esimeses kohas tulid vihmaussid väga aeglaselt maapinnale. Samuti tervitasid meid esimeses kohas uudishimulikud aga ka veidi unised veised – üks sügas end parasjagu vastu elektriposti. Üks neist, vist julgeim, tuli ka päris tee äärde uurima, kes me oleme ja mida teeme. Ja vaikus, milline vaikus! Linnud laulavadki päriselt ja kui nad ei laula ongi kõik vait. Nii vaikne on, et seda väikest lurtsatust, kui vihmauss oma käiguga maapinnale jõudma hakkab on ka kuulda! Tervendav vaikne vaikus.
Ja kogu künklik tee oli palistatud värviliste kasepuudega. Suured vahtrad peesitasid laisalt hommikupäikeses, ja nende lehed helklesid nii nagu oleks sinna peidetud tuhat vikerkaart. Autoaknast vuhisesid mööda peegelsiledate pindadega metsajärved, üksikud metsalised, vana punane moskvitś ja männid. Pruuniks tõmbunud sõnajalalehed ja vaikivad puutüved pidasid omavahel vaikset dialoogi…
Ma ei teinud ühtegi pilti, sest ma tean, et mitte ükski pilt ei suuda edasi anda seda, mida ma nägin. Selleks, et mõista, tuleb ise minna seda kõike vaatama!
Võin öelda, et ma olen väga õnnelik inimene, et mulle on antud kusagilt kõrgemalt see võimalus teha neid ajsu, mis loovad õnne ja rahulolu juurde. Neid, mis tasakaalustavad – sest habras tasakaal on äärmiselt oluline selles, kogu aeg väga kiires närvilises muutuvas maailmas.
Pean lõpetama ka täna muusikapalaga. Minu jaoks kirjeldab sügist kõige paremini Vivaldi – Aastaajad – ja sügis.
