Endiselt puhkereźiimis. Vaatasin Grey anatoomia uue hooaja kaht esimest osa, ja mu suure lemmiku (just huvitavate seadete pärast) Glee kolmanda hooaja esimest osa. Lugesin ühte huvitavat artiklit vermikompostimiskatsest, ja brausisin veebi valgeliimuklaste koha pealt. Saan aru, et mul on tervelt neli aastat aega teha väli – ja laboritööd, sooritada õppeaineid (ja seejuures ka ise õpetada), olla tubli, produtseerida artikleid, parandada tunduvalt oma inglise keele oskust (eriti tungivalt on seda tarvis grammatika ja ajavormide koha pealt) ja lõpuks kaitsta kraad. Aga mul ei ole tervelt neli aastat – mul on AINULT neli aastat, ja ma tunnen, et ma pole piisavalt hea, piisavalt informeeritud, piisavalt valmis. Aga kõik äsjataasülikoolistunud õppurid tunnevad vist sedamoodi? Sellist tunnet, et päev on nii lühikene, aga teha on nii palju…
Päevalugu on ka pärit Gleest. Alicia esituses laulab see mu telefonis, siin Glee versioonis – võrratu Empire State of Mind!
